Lühidalt 
Arvestatakse Taliliigas 
2 etappi ühel päeval (2+2 tundi). 2. etapp algab 15 minutit peale 1. etapi tulemuste selgumist. 
4 sektorit
Võistkondlik; mehed, naised, noored (kuni 15 k.a.). 
Eelregistreerimine! 
Signaalid – 1. Koha valik; 2. Võistlus; 3. 5 minutit lõpuni; 4. Lõpp.  
Korraldaja: kalastussport.ee.

FB: https://www.facebook.com/events/1790968717832073/

Korraldaja kontakt: Sten Urbanik, sten.urbanik@gmail.com, +372 53 85 4310. 

Peakohtunik: Märt Aab. 
Toimumise aeg: 11. märts 2017.a. 
Koht: Anne Kanal, Tartu linn. 
Võistluse eesmärk:  Populariseerida talvist võistlusõngitsemist. 
Kogunemiskoht: Turu silla alune parkla 
http://kaart.delfi.ee//?bookmark=b27a61e9191ab98794bb8bad01c636f4 
  
Võistlust arvestatakse Taliliigas 
Eelregistreerimine on kohustuslik
Eelregistreerimiseks saata e-maili aadressile sten.urbanik@gmail.com. E-mailis kindlasti ära märkida nimi, võistkond ja võistlusklass. Võistkondade informatsiooni palume saata ühes e-mailis. 
Osavõtutasu:Tasumine kohapeal. Palume kaasa võtta täpne raha. 
Võistkonna liige: 12 €; 
Individuaal võistleja: 10€; 
Õpilased, üliõpilased (õpilaspileti alusel, kuni 25 a.), pensionärid: 7 €; 
Noored kuni 15 a. (k.a.): tasuta. 

Toetajad:Salmo, kalastussport.ee. 
Orienteeruv ajakava: 
08:00 – 09:00 Registreerimine 
09:00 – 10:00 Loosimine    
10:00 – 12:00 1. voor 
12:00 – 13.30 Kaalumine, paus 
13:30 – 15:30 2. voor 
15:30 – 16:30 Kaalumine 
16:30 – ...       Võistluse kokkuvõte, autasustamine 
NB! Esitatud ajakava on orienteeruv. 2. voor algab 15 minutit peale 1. vooru tulemuste selgumist (s.t. võib juhtuda varem või hiljem, kui plaanis kirjas). 
Sõltuvalt asjaoludest võib peakohtunik võistluse ajakava muuta. 
Võistlusklassid: 
Mehed; 
Naised; 
Noored kuni 15. aastat (15 a. k.a.); 
Võistkondlik. 

Tingimused 

1.Alates 8. märtsist on treeningpüük keelatud mõlemal Anne kanalil. Võistlus toimub mõlemal kanalil. Kummalgi pool üks voor. 
2.Esimesel  ja teisel voorul toimub võistlus neljas  sektoris. Neli sektorit on ette nähtud võistkondadele, millised võistlevad kõik ühes arvestuses nii, et igas sektoris on iga võistkonna üks võistleja. Samuti võistlevad sektorites individuaalvõistlejad. 
3.Võistkonna moodustab 4 liiget, kelleks võib olla mees, naine või noor. 
4.Sektoritesse loosimine 1. ja 2. vooruks toimub enne 1. vooru. Esmalt loositakse sektoritesse võistkonnad registreerumise järjekorras. Võistkonna kapten võtab loosi kõigile võistkonna liikmetele. Peale võistkondade loosimist tõmbavad loosi individuaalvõistlejad, registreerumise järjekorras. 
5.Loos võetakse samaaegselt 1. ja 2. vooruks – on kaks anumat loosipallidega, millistel sektorite tähised – A1, B1, C1, D1 ja A2, B2, C2, D2. Võistkonna liikmete sektoritesse loosimisel peale võistleja nime nimetamist võtan kapten kummastki anumast loosi sellele võistlejale. Analoogselt individuaalvõistlejatele. 
6.Individuaalvõistlejate loosimisel täidetakse mõlemad anumad loosipallidega. Iga 4. võistleja loosimise järel täidetakse anumad taas loosipallidega.   
7.Võistlejatel peab aukude tähistamiseks olema kaks ühesugust lippu, mis tuleb enne sektorisse sisenemist näidata ette kohtunikule. Lipp peab olema selline, et see on hõlpsasti märgatav 10 m kauguselt. Lipu konstruktsioon on selline, et lipp seisab püsti. Lipp on vähemalt 25 cm kõrge ning tähise osa on suurusega min 30 cm2. 
8.Püüda võib korraga vaid ühe talipüügivahendiga, mis koosneb ridvast, rullist, tamiilist, noogutist ja ühest kirptirgust. Kirptirgu pikkus ilma konksuta tohib olla kuni 15 mm. Konks peab olema üheharuline ja jäigalt kinnitatud kirptirgu korpuse külge. Muud esemed tamiilil ja kirptirgul on keelatud. 
9.Võistlejal võib olla piiramatu arv tagavaraõngi, nende vahetamine võistluse ajal on lubatud. 
10.Kala väljavõtmiseks on lubatud kasutada kongitsat. 
11.Lubatud on naturaalse sööda kasutamine v.a. elusad või surnud kalad, kalamari ja sipelgamunad. Tehissöötade ja nende osade kasutamine on keelatud. Lubatud on püügiaukude sissesöötmine. Maksimaalne lubatud peibutussööda hulk valmis kujul (niisutatud või kuiv, sisaldades kõiki lisandeid ja/või mulda jms) on 2 liitrit. Maksimaalne lubatud naturaalse sööda (erinevad ussid, vastsed jne) kogus on 1,5 liitrit, millest maksimaalselt 1 liiter on aquatic larvae (sääsevastne ja jokker kokku) ning sellest omakorda maksimaalselt pool liitrit suuri sääsevastseid. 
12.Signaalid: 

a. Pärast esimest signaali tohivad võistlejad siseneda võistlusalasse ja valida püügikoha. Püügikohta võib akvatooriumisiseselt vahetada kogu võistlusaja vältel. 
b. Peale teist signaali võib alustada puurimist ning püüki. Mootoriga puuri kasutamine on keelatud. 
c. Kolmas signaal tähistab seda, et püügiaja lõpuni on jäänud 5 minutit. 
d. Neljas signaal tähistab püügiaja lõppu ning selle kõlades tuleb püük koheselt lõpetada. 

13.Enne augu puurimist peab võistleja jääle asetama (mitte viskama) oma lipu. Lipu maksimaalne kaugus august on 30 cm. Tähistamata kohta pole augu puurimine lubatud. Samuti ei tohi tähistamata augul põhja loodida ja sööta. Tähistamata auku võivad hõivata ka teised võistlejad, kui see ei paikne mõne teise võistleja tähistatud augu 5 m mõjutsoonis. 
14.Võistlejad võivad võistlusalal vabalt liikuda ja puurida mistahes arvu auke. Võistleja ei tohi jätta jääle püügivahendeid ega muid esemeid v.a. jääpuur ja üks kalastuskast (seljakott) varustuse kaasaskandmiseks, kui varustus on mitmes kastis, peavad need kastid olema ühes kohas. 
15.Märgistatud aukudele kehtib 5 meetri reegel. See tähendab, et teise võistleja poolt tähistatud august 5 meetri raadiuses ei tohi teine võistleja puuride auke, sööta olemasolevaid auke või kala püüda. Võistleja võib võistluse ajal kutsuda enda juurde kohtuniku, kes mõõdab 5 meetri mõjuala. 
16.Võistlejatevaheline kaugus jääl liikudes võib olla väiksem kui 5 m, kui sellega ei segata kaasvõistlejat. 
17.Tabatud kalad tuleb koheselt asetada kotti või kasti, et vältida lume ja jää sattumist saagi hulka. Kohtunikul on õigus lumega segunenud kalade kaalumisele esitanud võistleja diskvalifitseerida. 
18.Võistleja ei tohi jätta oma õnge passiivsele püügile. St võistlejal peab püügi ajal olema õngega pidev kontakt (liini väljavõtmisel õnge liinist hoidmine = kontakt). 
19.Peale signaali "Sisenemine tsooni" võib sportlane lahkuda sektorist ainult hädavajadusel ja ainult kohtuniku loal. Esmavajalikud esemed (joogivesi, toit, ravimid, jne) võib sportlasele üle anda ainult kohtuniku kaudu. 
20.Arvestuses osalevad kõik kalaliigid, v.a. need mille püük on seadusega keelatud. Alamõõdulised kalad (liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt) ei lähe arvesse. 
21.Püügialasse ning püügialast eemale liikumisel peab jääpuuri ots olema kaetud kaitsmega. Liikumisel tuleks hoida jääpuur püsti, tera allpool. Kui puuri võistlusalas ei kasutata, peab puur olema jäässe püsti puuritud. 
22.Võistlejal on õigus kasutada varupuuri, mis on enne starti asetatud (jäässe puuritud) sektori serva. Puuri vahetamiseks tuleb eelnevalt küsida luba kohtunikult. 
23.Kehvade ilma- ja jääolude puhul ja võistlejate ohutuse tõttu on korraldajatel õigus muuta võistluse läbiviimise korda, kohta, kuupäeva või võistlus ära jätta. Võistlejate poolt tehtud kulutusi ei kompenseerita. 
24.Võistlejate vaheline suhtlus peab olema sõbralik ning üksteise kalapüügiruumi austav. Võistkondadel on lubatud kasutada ühtset võistlusvormi. 
25.Kõik võistlejad on jääl omal vastutusel. Noorvõistlejate eest vastutavad nendega kaasas olevad täiskasvanud.  
26.Kaalumise tulemused pannakse kirja Võistluse Protokolli. 
27.Kaalumise juures võivad peale kohtunike ja võistluse korraldajate viibida meeskondade kaptenid ja võistleja, kelle kala kaalutakse. 
28.Kaalumine toimub kummagi vooru lõpus korraldajate näpunäidete järgi. 
29.Kaalumist teostatakse võrgumaterjalist või perforeeritud põhjaga taaras, mis ei takista vee ärajooksu. Kaalumiseks mõeldud Taara tuleb Võistluse Korraldajate poolt.  
30.Kohtunike kolleegium (KK) koostatakse võistlusi korraldava organisatsiooni poolt. 
31.Kõik kohtunikud peavad selgelt tundma käesolevaid Reegleid. 
32.Peakohtunik juhib võistlusi ja korraldab KK tööd, kontrollib võistluste toimumise korrektsust, lahendab jooksvaid küsimusi, menetleb võistlejate poolt tehtud rikkumisi vastavalt võistluste reeglitele, käsitleb tekkivaid vaidlusi ja koostöös kolleegiumiga võtab vastu nende suhtes vastavaid otsuseid. 
33.Peakohtunikul on õigus ajutiselt peatada või tühistada võistlused ebasoodsate ilmastikuolude või muude tingimuste tõttu, mis häirivad tavapärast võistluste kulgemist. Peakohtunik võib eemaldada võistlustelt ebakaines või muus võistlustega mittevastavas olekus võistlejad ning kohtunikud, kes ei saa oma ülesannetega hakkama. 
34.Peakohtunik korraldab võistlejate registreerimist, võistluskohtade loosimist ning vastutab kogu võistluste dokumentatsiooni eest. Võistluste lõpus teeb kokkuvõtte koos teiste kohtunikega võistluste tulemustest. 
35.Kohtunikud kontrollivad võistlejat ja tema püügivarustust enne sektorisse sisenemist. 
36.Kasutades tsooni protokolli, kontrollivad tsoonides olevad kohtunikud võistlejaid ja vastutavad võistluse reeglitepärasuse eest tsoonides. Kohtunikud hoiavad ära kõrvaliste isikute viibimist võistlustsoonides. Kohtunikud kontrollivad võistlejate püügiriistu ning Püügivõistluste Korraldamise Tingimuste täitmist nendele määratud sportlaste poolt. Iga vooru lõpus raporteerivad tsoonide kohtunikud peakohtunikule leitud rikkumistest ning määratud sanktsioonidest. 
37.Iga sektori kohtunik on kohustatud võistlejale tehtud hoiatuse(d) vormistama koos võistleja numbriga kirjalikult. 
38.Kohtunikele ei ole lubatud oma kohustuste täitmine ebakaines olekus.  
Aus võistlus: 
39.Kalastamisel lähtutakse kalapüügi õigusaktidest. 
40.Kaasvõistlejate tahtlik segamine on keelatud. 
41.Võistleja tulemused tühistatakse ja ta diskvalifitseeritakse järgmistel juhtumitel: 

a. kalapüügieeskirjade ja spordieetika rikkumisel; 
b. võistlusmääruste või juhendi rikkumisel; 
c. kui võistleja esitas kaalumiseks mitte tema poolt püütud või varem püütud kala(d); 
d. kui võistlejale tehti kohtuniku poolt teine hoiatus (kollane kaart) ühe või kahe võistluspäeva jooksul. 

42.Võistlustel kohaldatavad karistused: 
a. Hoiatus (kollane kaart) järgmiste rikkumiste eest: 

i.Lipureegli rikkumine; 
ii.5 meetri reegli rikkumine; 
iii.Sektorist omavoliliselt väljumine; 
iv.Teadlik prügi mahajätmine (s.h. suitsukonid); 
v.Alkoholi, narkootiliste ainete tarbimine võistluste ajal; 
vi.Korduv suuliste hoiatuste eiramine; 

b. Suuline hoiatus (tähelepanujuhtimine ebakorrektsele käitumisele, kui võistleja jätkab teadlikult sellist tegevust, järgneb hoiatus (kollane kaart)): 
i.Õnge heitmine väljapoole sektori piire; 
ii.Puur maas; 
iii.Kohtunike otsusel mistahes muu võistluste reeglite või muu seaduse rikkumine ... 

43.Kui keegi näeb võistluse ajal mõne võistleja poolt võistlustingimuste rikkumist, tuleb sellest koheselt teavitada kohtunikke. Proteste võetakse vastu kuni 15 minutit peale võistluse lõppu. 
44. Apellatsiooni osas võetakse otsus vastu kohtunike kolleegiumi avatud enamushääletuse abil. Kohtunike kolleegiumi otsus on lõplik ja seda kinnitab Peakohtunik. Iga apellatsiooni menetluse ja otsuse kohta koostatakse protokoll. 
45.Võistlusi korraldav organisatsioon ei vastuta kohtunike kolleegiumi (KK) või Peakohtuniku poolt võistluselt eemaldatud võistleja või võistkonna võistlusel osalemiseks tehtud kulude eest, ega tagasta neid. 
46.Kohtunike kolleegiumil (KK) ja Peakohtunikul on õigus karistada võistlejat võistluselt eemaldamisega kui võistleja viibib võistusel ebakaines olekus ja/või ohustab teisi oma tegevusega. 
47.Kohtunikul on keelatud edastada võistleja saakide ja püügi infot konkureerivatele võistlejatele.  
Paremusjärjestus 
48.Iga vooru iga püügitsooni võistlejaid järjestatakse punktide (kohtade) järgi kasvavalt. Ühe punkti (esimese koha) saab vooru tulemuste põhjal omas püügitsoonis suurima püütud saagi kaalu saavutanud võistleja. Kaks punkti (teise koha) saab võistleja, kes saavutab tsoonis teise püütud saagi kaalu. Kolmas kaal tsoonis saab kolm pukti, jne. 
49.Juhul, kui ühes tsoonis on mitmel võistlejal täpselt ühesugune saagi kaal, arvestatakse nende tulemuse punktideks keskmine aritmeetiline arv kohtadest, mida nad peaksid jagama. 
Näide 1: Kaks võistlejat kes peaksid jagama viiendat ja kuuendat kohta, saavad punkte järgnevalt: (5+6)/2=5,5 punkti. 
Näide 2: Kolm võistlejat kes pretendeerivad kaheksandale kohale saavad punkte järgnevalt: (8+9+10)/3=9 punkti. 
50.Saagita jäänud võistleja (koha) punkte arvestatakse vastavalt punktide vahemikule, kus asuvad ka teised saagita jäänud võistlejad tema tsoonis ja jagatakse nende vahel. 
Näide 1: 24st võistlejast 12 saakidega saavutasid vastavalt esimesed 12 kohta, 12 ülejäänut saakideta võistlejat saavad punkte järgnevat: 13+24/2=18,5+1 karistuspunkt. Kui tsoonis on üks võistleja ilma saagita või võistleja puudub, saavutab ta suurima punktide arvu (viimase koha) pluss ühe karistuspunkti. 
51.Võistkondlik arvestus toimub võistkondadesse kuuluvate individuaalvõistlejate kohapunktide alusel summeerimise teel. Võidab väikseima kohapunktide summaga võistkond. Võistkondade, kellel on sama arv kohapunkte, paremuse määramise aluseks võetakse võistkonna võistlejate poolt summaarselt välja püütud kalade kaal. Pingereas on eespool suurema kalade üldkaaluga võistkond. Kui ka voorude kogukaal on võistkondadel võrdne, siis määrab kõrgemat kohta suurim üksiku vooru kaal. Kui võistkonna püüdja diskvalifitseeritakse, siis läheb meeskonnale kirja vastava võistleja sektori viimase koha punktid pluss üks karistuspunkt. 
52.Puuduva võistkonna liikme eest saab meeskond vastava sektori viimase koha punktid pluss ühe karistuspunkti.  

Autasustamine: 
Karikate, medalite, diplomite ja meenetega autasustatakse klasside kolme paremat ning parimat võistkonda.