Kuna ilmadl lähevad järjest külmemaks ja vesi on juba pikka aega maha jahtunud, siis kohe varsti on väiksemad metsajärved juba õhukese jääkaane all. Esimese jääga püük on üsna tulemuslik ja põnev siis ostustasin sellest natuke lähemalt kirjutada.

Vesi jää all on veel küllaltki hapnikurikas ja kaladel tekivad teatud instinktid ja toituvad väga aktiivselt.

Kõigepealt räägime natuke ohutusest.

Esimene must sitke terasjää kannab inimest juba 4 cm paksuselt. Samas kui järv jäätub tuulise ja lumesajuse ilmaga siis selle jää kandevõime võib olla tunduvalt väiksem. Tasub hoida eemale jõesuudmetest, heledama või tumedama värvusega laikudest. Sellised kohad võivad olla allikakohtadeks või mingil muul põhjusel hiljem jäätunud.

Pilliroo sisemus kui ka taimesiku rohke piirkond jäätub aeglasemalt ja ebaühtlasemalt.

Veel takistab jää paksenemist lumikate, mis isoleerib jääd külma eest ja paksenemine võtab topelt kaua aega. Lumikatte korral tasub eemale hoida ka vesisematest piirkondadest, mis erinevad ümbruskaudsest.

Abivahendid jääl?

Ohutuse mõttes tasub alati selga panna ujuvkombe ja kaela jäänaasklid, et ei oleks kusagil taskus. Jää purunemise korral hoiab ujuvkobe sind kenasti veepeal ja saad üsna kergesti välja ronida. Enamsti jääb inimene kombega veepeale hõljuma nagu  õhupall. Alati enne jääle minekut vaata üle , et kõik lukud ja käised oleks ilusti kinni tõmmatud.

 

Esimesel jääl asendamatuks abivahendiks kindlasti on jäätuur, mis suure tõenäosusega päästab sind õhukesele jääle sattumast, kui seda õigesti kasutada.

Iga mõne sammu tagant on väga mõistlik tuura löögiga katsetada jää tugevust.

Kuna jäätuurad on väga erinevad ja löögijõud meil samuti erinev, siis igaüks peaks enne kaldas proovima oma tuura. Nagu ennist mainisin hoidu erinevatest jäästruktuuri värvi muutustest.

Kui ka ära muutu liiga julgeks, kui kellegi jäljed on eespool näha. On olnud ka selliseid juhuseid kui keegi erinevatel päevadel on liikunud vanu jägi pidi ja kukkunud samasse auku sisse.

Millega püüda?

Püüda võib nii püstisikudega kui ka põiklantidega kõik maitse küsimus. Ise eelisatn püüda põiklantidega. Sügavamal kasutan suuremad ja madalamas väiksemaid. 

Madalamates piirkondades väiksemad ja lühemad tõmbed sikuridvaga, sügavamal kus vett on rohkem all võib julgelt teha pikemaid, järsemaid tõmbeid.

Enamasti alustan otsinguid madalast meetrisest veest, liikudes mööda kalda äärt. Kui midagi huvitavat madalas ei toimus siis alati proovin läbi ka järve sügavamad piirkonnad, kus võib trehvata ilusamat ahvenat.

Väga oluline on ka liikuda ja otsida kala üles, sest kala on parvedes ja ei pruugi väga palju liikuda.

Toitudes enamasti oma talvituskohtades. Proovida soovitan väga erinevaid värvitoone samuti, sest olenevalt päevast võib kala himustada teisi toone.

Klassikaks nagu ikka on tumesinise selja ja punaka kõhuga, fire-tiger, pruun ahven, mis võiks kõigil karbis olla. Lemmikuteks on erinevad Kuusamo, Rapala kui ka Salmo põigid.

Üheks lemmik ridvaks on saanud Team Salmo Perch Soft. Mis ei ole liiga jäik ega pehme.

Väga mõnus ja mugav ritv põigiga püügiks. Hea hinna ja kvaliteedi suhtega.

Millistel järvedel püüda?

Kuna ise olen Tartust pärist siis enamati külastan esimese jääga Otepää, Kooraste kandi väikseid metsajärvi. Seal kandis tekib esimene jää Eestis kõige kõige kiiremini enamasti.

Samuti üle Eesti tuntud järv esimese jääga on Keeri, mis võib anda väga häid saake.

Väga populaarsed on veel Suure-Emajõe sonnid ja vanajõed, kuhu kalad lähevad talvituma.

Haanjas tekib samuti jää üsna kiiresti ja ühe populaarsemaks järveks sealkandis oli vanasti Plaani Külajärv, mis samuti tuntud oma ilusate ahvenate poolest.